20.06
Antonit polnud koduski. Läksime Warwicki kesklinna ja tegime kiire vetsupeatuse. Valmistusime piknikuks, kui Anton helistas. Piknik jäi ära. Sõitsin üksi Heino poole, sest tegime Jakobi käru lahti ja ei viitsind seda tagasi toppida. Sõita oli sama tunne nagu kassil, kes visati külma vette. Jõudsin Heino poole, aga talle polnud keegi veel öelnudki, et keegi Eestist tema juurde tuleb. Sai väikese üllatuse. Astusin sisse ja ütlesin kõvas selges eesti keeles: “Tere Heino! Kuidas läheb?” Siis natuke vestlesime, mille järel läksime Antoniga Warwicki jalutama.
Kui Kell lõi 18, siis istusime pubisse, kus ootasime ka teised inglased järele.Toit oli väga hea, aga tee oli igal pool jama konnatee. Andsime ka kodus saadetud kingipakid üle. Seal oli lastele Kalevi kommi, naistele vanakat, meestele õlli ja portselanist meene. Pakitud visitestonia.com meenekotti. Hiljem liitusid veel Karen & Co. , kes käisid süstadega sõitmas. Öö veetsime lahedas Beresfordi mansionis.

21.06
Hommikuks helbed ja tee ja soe crossant. Mõni aeg M6 sõitu ja olime Ambleside'is, kust ostsime ülivinge Hilleberg Nallo 4 GT telgi. Läksime Lakeside districk Low Wray kämpsi kaheks ööks; 18.5 naela öö.

22.06
Hommikul Jakob äratas 8.30 Eesti aja järgi, st 6.30 UK. Nati aelesime, siis Jaak tõusis ja peagi oli puder valmis. Maret oli printsess ja luges terve hommiku raamatut. Hiljem sai riielda laagrielus mitteosalemise eest. Läksime Pico Blisco tuurile, aga kui mõnda aega kõndinud, siis otsustasime kergema variandi kasuks. Maret ei kannatanud alguses tempokriitikat ja kimas kohe eest ära. Hiljem vaated leevendasid tuju. Pärast tuli välja, et süüdi oli hoopis vähene kallide, muside normatiiv. Käisime mööd suvalist madalat harja. Umbes 450 kõrgust ja 350 m kõrguse võtmist. Tee peal kohtasime vahvat Franki ja Charliet, kes soovitasid Ben Nevise tõusul MITTE populaarset teed, vaid tiiruga ümber mäe. Pidi fantasic olema. Lisaks soovitasid matkata Torridon hills'ides. Absolutely gorgeous. Kui harja tipp oli võetud laskusime mööda oja alla orgu tagasi. See oli päeva nael. Nagu mystic ürgne org.

23.06
9.25 väljasõit. Ambleside'is oli extrashopping. Ostsime Jaagule Mareti poolt sünnipäevaks mütsi ja veel telgile aluspõhja, sest maapinnalt tuleb sisekattele palju niiskust. Sõitsime linnast välja mööda huvitavat teed üle Kirkstone pass'i. Vahepeal eksisime Glasgow ümber ära. Isa pani pesu navigaatori peale kuivama ja magasin mahapöörde maha. Siis tülitsesime ja magasin jälle ühe maha. Kaotasime Glasgows väärtuslikud minutid, mistõttu Fort Williamsis jäime I-punkti täpselt kaotatud aja hiljaks. Oleks tahtnud kaarte osta.
Kui Loch Nessi ääres pilti tegime, siis kollu pritsis Mareti püksid märjaks. Kui Glen Affricki juurde laagrisse jõudsime, saime aru VÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄGA paljude kihulaste tähendust.

24.06
Hommikul uimerdasime palju ja saime 11.20 starti. Kihulasi oli ikka sitaks, aga mõne aja pärast tõusis tuul ja vahel paistis päike ja läks päris mõnusaks. Tee peal nägime palju kosekesi. Sai tehtud palju häid pilte. Seal hulgas ka polafiltriga, mille ma poolel teel ära kaotasin. Jätsin küll Alltbeithe Youth Hostelisse Kareni aadressi heatahtlikele leidjatele, aga lootus on imeõhuke. Hostelis oli üks öö 18.5 naela. Seal oli üldse imelikud inimesed. Me kolistasime tükk aega ümber maja, aga need oinad istusid luku taga ja peitsid kardinate taha ära. Laagri panime natuke maad hostelist edasi ilusa oja kõrvale. Väga idülliline. Kõrgust 270m. Retke ajal ei sadanud meil midagi; alles telgis olles veidi tibas. Matk oli väga raske, väsitav ja valus, sest väga rasked kotid olid, mis igaüks erinevast kohast haigeks tegi. Muidugi oli uskumatult ilus ka. Ainult metsa eriti ei ole. Kõik on suht lage. Jakobil oli silma lau juures puuk. Hiljem leidin Maret ka veel pepu pealt.

25.06
9.00 teele Glomachi joale Loch a Bhealaich'i juurest lääne poolt madalalt kalda kõrvalt ja hiljem siis jõe Abhainn Gaorsaic vasakult kaldast. Just nii nagu inglane (austraallane?) oma raamatust näitas. Tuli välja, et ka mägedes on täielik soo. Jalad said vastikult läbimärjaks. Sumpasime suhteliselt tüdinult mööda vettinud tasandikku. Kui jõgi vasakule keeras hakkasid aga huvitavad kärestikud, mis tipnes imetlusväärse UK kõrgeima kosega Falls of Glomach, kus kukkumist xxx m. Joa alla rada ei viinudki. Mõnikümmend meetrit allapoole peale headele vaadetele ainult. Laagrist siia oli 11km.
Tagasitulekuks valisime siis jõe parema kalda ja otsustasime rohkem kõrgust koguda. Oli kuiv ja ilma turbakraavideta, st palju mõnusam. Muru oli kuiv ja kitserajad olid ees. Ühe Allt Thuill Easaich joa juures mõtlesime, et oleks vahva otse üle kuru minna. Üleval oli ilus kärestik ja kena vaikus. Maaliline org. Nägime ka kitsekarja ja sattusime ära peitnud Bambikese peale. Ehmatasime vaesekese plehku. Kitsede kodu oli kuru peal turbaväljal. Kõik oli ära tambitud nagu loomaaias. Kõrguselt 670m laskumine oli suht järsk ja tülikas. Tekitas ka mõned villid, kuna retke algusosast olid jalad ikka läbimärjad. Laagrisse jõudsime seitsme paiku. Teel siis 10h 40min ja Asc/Dsc ~660m. Üks mees oli meie kõrvale ka telgi pannud, kes järgmine päev sama kirjeldusega nagu eelmisel austraallasel juga vaatama tahtis minna. Saatsime ta heaga paremale kaldale.

Mareti kiri emale. Toimetamata

Tsau,

Oleme nüüd Šotimaal, ilmad on olnud kenad väikse õrna vihmaga ühel päeval. Uus telk on ka ära proovitud, täitsa mõnus. Ühe matka tegime ka Inglismaa mägedes, täitsa vinge üle ootuste, võtsime mitu tippu, kokku matkasime mingi 3 4 tundi ja tõusime 400meetrit. Laskumine oli kõige vingem, rajalt maas, kuskil mööda jõge, mis oli metsik ja ilus.
Jaak hakkas ka blogi pidama, ta ütles, et andis aadressi, kirjutan igaks juhuks uuesti tulbister.blogspot.com sealt saab edaspidi lugeda, mis toimub. Kui neti leiame, saab uusi teateid üles laadida ja pilte ka.

Time to time

Mõnda kellaaegadest.
Reede-Laupöev
13-16.30 Praam Helsingisse
19-21.30+24h Praam Rostocki. (Öösel keerati kella tagasi)
Sujuv sõit öösel
Pühapäev
8.30 Calais sadamas. Jakob kakas kah.
9.40 - 11.20 väga loksuv praam UKsse. 133EUR 3 adults+1 infant+auto
Keerasime kella tagasi. 10.20-13.30 Antony place.
Juttu tuleb hiljem. Ei jõua kõike ühe peatusega bensuka elektrivõrgus ümber trükkida.
Üks teaser siiski ka ette.

Mõnda nurinat. Tallink reklaamib usinalt Tallinn-Rostock liini, aga detailidesse ei süübi. Et laevaga Rostocki saada, peab sõitma Helsingisse ja sealt saama 30km kaugusele Hansaterminali. Poleks meil oma autot ja GPS navigaatorit oleks päris jama värk olnud. Meil läks siiski kõik õlitatult. Ikka eriliste vahejuhtumiteta. Jakob magas oma esimese öö kajutis täitsa tublilt. Suure poti peal käimisega saab ka hästi hakkama. Teeb kohe suurele potile kohase portsu kah. Ja kellele alla 10 aastasele ei meeldiks lõputud kajutikoridorid, lõputud trepid ja pallimered? Ja kellele üle 10 aastasele ei meeldiks Rootsi laud kõige hea paremaga?

Fotoblogist reisiblogiks

Mõneks ajaks ilmub siia tavaliselt ainult pilte näitavate "post'ide" vahele rohkem juttu. Anname teada kuidas meil Kuningriigis läheb.
Hetkel Tallink Princessi peal ja asi sujub suurtemate viperusteta.

Leia pildilt Jakob!

TIR