Tagasi

Nüüd tagasi Eestis. Tagasisõit möödus suurtemate viperusteta. 2948km.




Roheline

Vormistatud

Päevik vormistatud. Andke vigadest teada.

Koju

Otsustasime, et Inglismaal on igav ja tuleme koju. Agentuurist saab tehasetöö palgatseki kätte alles eelmise nädala töö eest; niiet me teeme veel tuleval nädalal veidi Keni juures tööd ja kui 23. tseki kätte saame asume vaikeselt koduteele.
Veel on sõpradel võimalus esitada tellimusi odavatele Inglismaa kaupadele, sest autos ruumi on.

Töö

Natuke oleme nüüd tööd ka teinud.
Kõigepealt Keni juures. Äärmiselt lahke, huvitav ja inglispärase huumorisoonega mees. Enda heast tahtest laseb enda aias mitte nii olulisi töid teha meie aitamiseks. Lõunal annab süüa ka veel. Tore mees. Esimesed kaks korda käisin Mareti ja Jakobiga koos, aga hiljem, kui ma tehases tööd sain, käis Maret Jakobiga kahekesi. See nädal tegime tema juures kahe peale kokku tunde 30. Jakob on end hästi üleval pidanud. Mängis enamjaolt tee peal kividega. Puhastas neid.

Tehasetöö näeb välja selliselt:
Registreerid end agentuuris ära ja siis ootad nädal aega kõnet kuni sind vajatakse. Siis nad helistavad ja küsivad, kas sa poole tunni pärast Howden Kitchenisse öövahetusse saad minna. Siis läksin ja saingi Factory 6 tellimuste sorteerimisse lattu. Mustlane oli paarimees ja jagas asja. Me ootasime ainult forklift'i ja tõstsime pakkidest paar 4m*2m plaati ümber.
Järgmine päev helistasid 7.30 hommikul, kas saad 8 valmis olla. Seekord Factory 1 ja liistude pakkimisse ja sildistamisse.
Kolmas kord samamoodi hommikul. Factory 4 ja esipaneelide pakkimisse. Tõstsin pakitud plaadid alusele ja kui robot oma tööga hakkama ei saanud, siis teipisin ka paki kinni.
Põhimõtteliselt saaks kõik tööd, mida nad vaestele idaeurooplastele annavad arukate robotitega ära teha, aga ilmselt on nii odavam.

Richmond-Newcastle

Saime kiriku kaudu tasuta transpordi Goole-Richmond-Newcastle-Goole. Kirik oli väljasõidul. Buss oli küll täis enamjaolt kolm või neli korda vanemaid inimesi kui mina või Maret, aga ... noh polegi aga. Richmondis saime 2 tundi vaba aega. Me läksime kohe lossi, sest mõtlesime, et tornist on hea vaade ja näeb kogu linna korraga ära. Nägigi. 4.5poundi per täiskasvanu 11. sajandist pärit lossi varemete nägemiseks ja hea vaate eest ei tundunud ka palju. Turuplatsilt ostsime pagarilt saia ja sõime pargis need kohe ära.
Newcastle'is käisime kirikus kontsertil. Mina tegelesin põihliselt Jakobiga, aga nalja sai ka.

Richmond

He's got the whole world in his hands...

Esimene tutvus

kurikuulsa inglise bürokraatiaga toimus pangas. Pangas tahavad nad kahte dokumenti. Esiteks passi või muud pildi ja nimega ilusat asja, teiseks elukohta tõendavat dokumenti. Kõlbab väga hästi näiteks üürileping või kui korter on sinu kasvõi elektriarve, kus oleks mingi firma logo! peal. Aga mina elan sõbra juures. Niisiis lasin kirjutada ühe arve tagaküljele (arve näitas, et sõber elab seal) omaniku enda käega, et mina elan seal, kus ma elan, mõnda aega. Allkirjad ja isikukoodid ja puha. Aga sellega ei lähe läbi. Peab olema trükitud ja logodega. Niisiis kõlbab töölevõtuleping, kuhu ma võisin visata agendi juures pabereid täites täiesti suvalise aadressi ja mida keegi ei kontrolli. Tööd veel muidugi veel pole.
Täna käisime Ken ja Julie pool. Toredad inimesed. Farmis palju töid praegu teha pole. Maretil ainult nokitsemist aias nädalavahetustel kui ta küsib.

PS Panka valisin SELLE artikli järgi. St Nationwide.
PPS Plaanis on Šotimaa päevik korralikult vormistada millalgi lähitulevikus.

More pictures

Tulbister Picasa

Pilte

26.06
9.15-15.15 Kõndisime autoparklasse. Seekord läksime järve paremast kaldast. Sealt viis lai tee läbi metsa ja kohati ilusamate vaadetegi kui teisel pool järve. Saime veidi puhkust – sõitsime läbi Highlandi Torridoni. 896Mnt on kitsas ja väga ilusate loodusvaadete ja võimsate mägedega kõrval. Seal ootas meid tasuta campimise plats ja public WC/Dušš.


27.06
10.00 saime infopunktist OS Explorer 433 kaardi ja alustasime matka Torridon House silla juurest Beinn Alliginile mööda harja. 390 meetrini oli vaikne tõus mööda rada. Edasi kuni 620m oli ronimine (scrambling) kõval kaljul. Poolel ronimisel muutus ilm sandiks – hakkas sadama ja tõusis kõvem tuul. 620M peal oli tasasem maa ja Maret loobus mitmetel põhjustel. Jaak ja Ilmar ronisid esimese tipuni – kolme sarve 815m kõrgune tipp. Pilve sees ei olnud mingit vaadet. Pool tundi ronisime Mareti juurest üles ja 10 min alla. Mõne aja pärast ilm selgines ja läks soojemaks. Alla oli juba lustlikum minna. Mark kestis 4h 40 min ja 6.5 km GPS järgi. Käisime küla väikeses kohvik/poes Maretile Maretiga koos salaja torti tellimas. Kohalikus lahes oli kõva mõõn.

28.06
Maret: The best chocolate cake ever. Hommik algas lauluga. Mulle kinkiti armas kaart, kus ma ei tohi muretseda vuntside pärast. Sünnipäevaks sain veel suure tordi, mis oli The Best Chocolate Cake Ever. Sõitsime autoga Skye saarele mööda Wester Ross Costal traili. Pidime suurde linna shoppama minema, aga ei jõudnudki. Jõudsime külastada Dunvegan Castle of MacLeod. Loss oli väike, aga armas. Ei näinud kahjuks täies ilus, sest tehti katuseremonti. Jakob tipas tublilt ühe käe kõrvalt ja seisis iseseisvalt kaua. Lossi aed seevastu oli kahati maitselage ja võssakasvanud, aga kohati ilus ka. Ilmarile meeldis. Seejärel Neist Point, mis on most North-Eastern point of Skye. Jäin Jakobiga autosse, kui Ilmar ja Jaak käisid vägevat majakat vaatamas. Siis läksime Skye saare kõige vanimasse lokaali – Stein Inn. Asutatud 1790 ja highly recommended. Pubi oli armas – vaade oli otse merele. Söögid ei olnud üldsegi kallid Inglismaa kohta. Seevastu oli kõik väga maitsev ja kõhu sai parajalt täis. Kõik on koha peal tehtud, mis tähendab väga värsket kraami. Lammas oli pehme kala oli ka maitsev. Ainult positiivsed elamused. Isegi lastenurk oli olemas. Jäimegi Steini laagrisse. Next to the ruiins. Kah norm vaade.

29.06
Pärast putru saime rekodiliselt kiirelt minema. Jätkasime tutvumist Skye saarega Trotternishi poolsaarel. Tegime Uigi sadamast pilti ja nägime võltsi väljanägemisega maaelu muuseumi. Kolm õlgkatusega maja, mis oli kaetud tsinkvõrguga ja koledalt värvitud põllutööriistad. Seejärel Gliff Rock+dinosauruste jäljed. Peagi olime tiiruga Portree linas. Pärast mõningat otsimist leidsime City Hallist tasuta Wifi punkti. Tuli käsitöö muti käest Wifi parooli ainult küsida. Laadisime pildid arvutisse ja akud täis elektrit. Juba mõne aja pärast pugisime autos pitsat ja fish&chipse, misjärel panime minema Fort Williamsi poole. Fort Williamsis sõitsime ümber mäe üpris tee lõppu, kust leidsime väga kena laagrikoha. Ilmselt mingi matkaraja algus, sest sealt läks sild üle idüllilise mägijõe. Ilmateade oli homse osas super.

30.06
Ben Nevis. Jaak pani äratuse 6.00, aga enne Jakobit ikka keegi ei ärganud. Pool tundi sai lihtsalt lesitud. Kell 8 olid Ilmar ja Jaak siiski stardis Youth Hosteli juures. Ütlesime Maretile, et läheb 8 tundi. Hoolimata tõsiste matkajate jaoks hilisest hommikutunnist olime ühtede esimeste minejate seas, sest vastu tuli väga vähe inimesi. Rada on põhimõtteliselt nagu munakivitee. Sillutatud tihedalt kividega; laugemad vahed liivaga. Tõus on tehtud väga ühtlane. Tõusime pool kilomeetrit tunnis. Ilm oli väga supper. Õige otsus oli alguses lühkarid panna. Üleval seevastu oli külm tuul ja tuli kilekad peale panna. Tipp oli ülevalpool pilvepiiri, niiet erilist vaadet sealt ei avanenud. Tipus olime Jaak 2h45min ja Ilmar 3h. 600 m tasandikult edasi on rada järsem ja taimi praktiliselt enam ei ole. Veel 500m edasi muutus asi päris igavaks laugeks rusunõlvaks (suur “maantee” on siiski sisse tallutud). Aga tee peal kõvad sillutustööd käisid. Mõne aasta pärast saab arvatavasti ka paremate ratastoolidega üles. Põhjapoolt mööda harja tulek oli ka hästi näha. Paistis suhteliselt lihtne tõus ja üldsegi mitte hull hari olevat. Ilmselt oli Frankil õigus, kui ta seda rada soovitas. Sõime leivad ja kobisime alla. Jaak 1h45min Ilmar 2h.
Maret. Tõin Jaagu ja Ilmari ära ning läksin tagasi laagrisse. Mängisin ja magasin natuke Jakobiga. Siis otsustasin natuke matkata Jakobiga. Sain vaevu 20min matkata, kui juba Ilmar ja Jaak mind endile järgi kutsusid. Tee peal olid veised, kes vaatasid suurte sarvedega minuga tõtt ega kavatsenudki liigutada. Ega eriti rohkemat polnudki.
Raudteejaama 3.50 per nose public dušši alla. Väga peen, puhas ja korralik oli. Siis High Streetile shoppama.