Liustikulaagri õppus
Liustikulaagri õppus möödus täiesti edukalt. Plaan oli sõita Alam-Pedjale Selli-Sillaotsa matkarajale ning ööbida matkaraja torni juures. Kohale jõudes avastasin, et vaatamata varasele aastakuupäevale ja rohkele lumele, on rada siiski populaarne. Matkarajal oli jalajäljelaiune rada sisse tallutud. Minul ei olnud sellest siiski mingit kasu, sest rajja mahtus ainult üks minu suusk. Tagantjärge tuleb öelda, et matkasuuskadega ei tasu üldse metsa ronida, kui samasse kohta on võimalus jõuda üle lageda. Torni juures näitasin käega, et lähme üle raba siitsiitsiitSINNA. Üle raba näitasid suusad oma võimu ja tuiskasime 20 kg ja 15kg seljakottide ja laiade matkasuuskadega üle raba nigu niuhti.
Jõudsime rabasaare/serva männikusse ja leidsime parajalt laia mändidevahe, kuhu telginööre siduda. Kuna eesmärk oli ööbimine lumel ja (matka)lumelabidas on kallis/raske kaasa osta/vedada ja töömahukas kaevata, siis tuli telgiplats ilusti kinni trampida. Väga hästi töötas järgmine tehnika. Märgi suuskadega tampides vajalik telgiplatsi suurus. Seejärel astu suuskadelt maha munadeni lumme ja põlvede vms tambi lumi rohkem maha. Seejärel jälle üks tiir suuskadega. Viimaks on lumi piisavalt madal, et saaks püsti trampida. Ära lase end ehmatada, et kõik muutub pudruks. Kui kõige väsitavam osa läbi, silu viimast korda suuskadega ja plats on piisavalt kõva, et seal ettevaatlikult platsi muljumata astuda, rääkimata siledast asemest magamiseks.
Telgi püstitamine on lumevaiade, lähedalasuvate puude ja pisikeste südamekujuliste karabinide ja hea platsi olemasolul lihtne. Nüüd jääb ainult vetsurada sisse trampida (kusjuures tuulemüüri ei pea laduma, sest lumi on nii sügav)
ja ilusale pildile jääda ning kodust kaasavõetud teed lürpida.
Seejärel tegime väikse, paarikilomeetrise retke üle raba, mis seljakottideta oli veel vägevam.
Õhtu- ja lõunasöögi tegemine kulges mugavalt. Kaevasin telgiplatvormi kõrvale ukse juurde maani augu, kuhu asetasin priimuse. Istusin eeskotta ja kühveldasin kõrvalolevat lund potti. Peab ütlema, et üks hea suurem lumesulatusepott jäi ikkagi maha. Kaasasolev komplekt oli paras ühele. Siiski pigistasin pooleliitrisest potist makaronid ja pudrud kahele välja. Priimus ei olnud ka väga töökindel. Ei tea veel järeldada millest. Hüpotees on, et pott on liiga väike ja liiga lähedal kütuse aurustumiskaarele, jahutades seda. Üldine madal temperatuur võimendab seda. Aga kui töötab, siis maru hästi ja võimsalt. Pimedas tegime ka lõket. Ka see on lihtne, sest kodust kaasavõetud ajaleht, pliidipuud, väike kirves ja rabaservas püsti kuivanud männid lihtsalt teevad selle lihtsaks. Lõkkeauk on ka ju tuulevarjus, mitte et tuult oleks laagris üldse olnud. Sussutasime vinkusid ja kuivatasime riideid ning oligi aeg tuttu minna.
Magamiseks olid meil head matid ja veel paremad magamiskotid. Liigsest agarusest panin Maretile ka mati alla oma tühja koti, aga ilmselt oli see mugavuse/liigse jaheduse suhtele liiast. Maretil oli siiski -15 KOMFORDIGA RedFoxi suletäidisega magamiskott ja all paks Thermarest isetäituv matt. Mull oli tavaline matt, ebatöökindlam Thermarest ja komfordiga -4 Ferrino magamiskott. Muidugi oli meil seljas veel soe pesu. Asjade jäätumise vältimiseks olid meil tähtsamad asjad kotis sees: hommikutee, jope, püksid, saapad(veekindlas kotis), jne. Joped andsid perse all veel lisasoojust. Superluks oleks olnud hõbe vms isolatsiooniga telgipõhi magamisosa all. Öösel hakkas minul alles vahetult enne seitset külm, mida tõendab ka allolev õhutemperatuuri graafik. Maapinnal laskus temperatuur -17kraadini.
Järgmine hommik käisime läbi hõreda rabametsa ühte teist rabavälja vaatamas. Muuhulgas kodustasin ühe kotka. Viisakalt öeldes palusin Mareti endale naiseks. Ei kukkunud täiuslikult välja, mida illustreerib allolev pilt. Seejärel laagrisse ja koju.
