Georgias 31.07.2015-12.08.2015
31.07.2015 - 01.08.2015
Üldiselt sujusid asjad väga hästi. Tartust läksin 8.45 bussi peale ja väga väheste ootamistega olin 23:30 Tbilisis. Kuna vahepeatusi oli palju siis kokkuvõttes oli teekond ikkagi pikk. Lugesin juba enne Tbilisi jõudmist Mari kingitud raamatu „Perekonna tarkused mungalt, kes müüs maha oma Ferrari“ läbi. Väga huvitav raamat, kuigi liiga palju tsitaate. Mõtlesin palju oma pere peale ja pani neid igatsema. Mul on maailma parimad jõnglased ja maailma armastavaim naine. Osad tarkused/ideed saab raamatust ka rakendada. Lappan hiljem raamatu läbi ja märgin kohad üles.
Lennukis istusin kohal 1A! Tutvusin lennukis kohe ka matkama tulevate Marko ja Mariliisiga. Nad juhatasid mind ka odavasse, kuid lahkesse hostelisse Tbilisis. Enne mul ju plaani polnud.
Öö H464m 41°41'58.7"N 44°47'34.9"E
Öö H2178m 42°39'54.18"N 44°36'50.26"E
02.08
Ärkasime lihtsalt 6.15. Pakkisin koti ümber kompaktsemaks. Ilge munemine oli alguses. Asju pakiti 3h. Kiriku juures käisime ka mingi seltskonnaga. Panin 3 küünalt Ukole, Jakobile ja Maretile Kazbeki pühaku Josephi juurde. Ilus pühamu. Hommikul tegin palju ilusaid pilte ka. Tegelikult terve päeva jooksul. Püüdsin tempo võimalikult madalal hoida. Iga 0.5h tagant peatusi teha. Enesetunne ja põlved esimese päeva kohta väga head.Enne laagrit oli lahe ja ohtlik jõeületus. Hiljem julgestasime ka Martinit. Mõned võtted läksid suht nässu. Paljud otsustasid jõeületuse hommiku peale lükata. Õhtul tegin mini aklimati ja lasin ühe väga ilusa karu maha. Aga laagris on mõnna vedeleda ja ma naudin siin olemist täiega. Selline tunne nagu tahaks hüüda üle mäe, et mägede poeg on tagasi koju jõudnud.
Öö H3006m N42º39'37'' E44º33'33''
03.08
Äratus oli 6, aga sittagi kasu sellest ei olnud. Sest me olime ~7:30 stardivalma, aga need, kes eelmine õhtu üle jõe ei julenud tulla ja sinna laagrisse jäid, hakkasid umbes 8 ajal end liigutama. ~9.45 jõudsid nad jõe äärde. Kõikide jebimistega kokku läks start minul 11.19 ja teisele poole jäi veel jebima neid. Tõusime Meelis Kurisega, Martini ja Tõnuga usinalt meteosse 4h ja 20minutiga. Enesetunne väga hea. Lasin ka täna ilusa karu maha. Aga seal oli veel palju karusid lastud.Öö H3672m 42º40'47''N 44º31'59''E
04.08
Ärgates ei olnud ikka (mulle) selge, kes ülesse lähevad ja jäävad. Mul enesetunne priima ja tahtsin minna, aga telgikohta polnud. Hõikasin seda kõva häälega ja tuli välja, et Meelis Nurk, Mai-Liis ja Kalle plaanivad oma kolmesega ülesse jääda. Meelis pakkus, et tule ka ja lähme Hillebergiga ja jätame nende kolmese nendele, kes minu telgis olid. Rääkisin teistega ka läbi ja mõeldud-tehtud.Ülesse startisime 10:32 ja läksime 5h.
Minek oli košmaar. Liustikust oli järel kivihunnikud ja lõputud lõhed. Mina 9 aasta tagant ei mäleta midagi ja ka Kaido, kes 2 aastat tagasi käis ütles, et see on hoopis teine mägi. Esimesest lõhest julgestas Meelis K meid 50m köiega üle. Meie 25ne oli suht lühike selle laia lõhe jaoks imekitsa sillaga. Edasi läks aina kiirenevas tempos, sest teiselt poolt tuli väga palju kivilaviine! Vahepeal juba ohutumas tsoonis pidasime nõu liustikuõppust pidavate venelastega. Nemad lähevad alla, sest lubati väga halba ilma. Algul kahtlesime ka meie, kas üldse ülesse jääda. Aga allaminekuks olime liiga väsinud ja laviinid ja sulanud lõhed meile ei meeldinud. Räägiti ka mingist alumisest ja ülemisest viimasest laagrist. Lõpuks me leidsime vist ikkagi selle õige põhilise laagri.
Jäime 4320m kõrgusele. Olime laagris esimesed. Hiljem lisandusid 2 poolakat. Panin ruttu telgi ülesse, aga üsna pea pärast seda hakkas pea valutama ja seest keerama. Sõin mustikakisselli, mis hiljem välja tuli. Pärast mitut satsi puhkust ja und läks paremaks ja heaks. Tõus oli ikka liige kiire ja kurnav.
Öö H4320m 42º41’44’’N 44º29’55’’E
05.08
2 öösel tähed paistsid ja kõigil enesetunne priima. Kui eile õhtul ütlesin teistele, et ma ilmselt ei tule täna tippu, siis selleks hetkeks oli ka mul vabandused otsas. Panime õhtul sulatatud vee hakkama ja varsti pudrud sisse. Äratasime ja suhtlesime ka poolakatega. Keetmise ja söömise ajal läks ilm nii käest, et ei näinud enam tuhkagi ja läksime kotile tagasi. Leppisime järgmise tseki päikesetõusul ~poole kuuest.5st oldi alt meteost meieni jõutud (poolakate sõbrad) ja meie poolakad hakkasid ka liikuma. Nüüd polnud jälle taevas ühtegi pilve. Meelis kamandas püksid jalga ja minekut! 5.49 startisime. 4h30min tippu ja 1h 15 min alla = 5h 47 min. Liikusime suht nobedalt paljudest meteost alustanutest mööda. Ümber mäe traaversil ulgus jäine paremalt nõlva poolt tuul. Üsna pea oli meil kogu varustus seljas. Parem õlg hakkas ka valutama tuulest. Sadulale tõus oli vinge - üle lumekarniisi. Sadulalt tippu väga järsk tõus 50%. Sadulal oli ka ainuke hea puhkekoht - ruumi ja tuult pole.
Tipus kl 10.20 Raske olla. Kaua poleks seal niikuinii saanud olla, sest tuul oli ka tipus ja kõrgus andis tunda. Lisaks hakkasid aeglasemad järjest tippu jõudma. Tegime pilte ja üsna ruttu hakkasime alla minema.
Alla minnes panin veel aeglaste järel venides professionaalselt hoo pealt väikse roobi maha. Natuke kartsin alla minekut põlvede pärast. Aga ilmselt asjata. Iga sammuga hakkas jälle kõigil parem. All juba kl 11.37 Otsustasime veel laagrisse omasid ootama jääda. Osalt ka samal põhjusel, miks eile alla ei läinud - hommikul on parem liikuda. Kalle tegi panused 15le. Esimesed jõudsid suht täpselt 16ks. Martin ja Marko olid meteost alla läinud. Vahepeal taastusime imeliste kuivikute ja mustikakisselliga. Õhtul rõõmus ja hea olla. Homme lähme alla!
Öö H4320m 42º41’44’’N 44º29’55’’E
06.08
Öösel tõusis lumetorm. See osutus tunneltelgile parajaks väljakutseks. Tugeva tuulega saab väga hästi hakkama, aga lörtsi/sulalumega ja kui tuult samal ajal pole, siis vajub välimine kiht sisemisele peale. Öösel sadas ~15cm. Kallega pidevalt lükkasime lund telgilt maha. Hommikul oli selline valge pimedus, et anna olla. Mõned hullud (mitte, eestlased, vaid venelased) proovisid ka üles minna, aga sellest loobuti üsna pea. Prooviti ka II kord. Siis oli juba laviinioht liiga suur ja ikka ei saanud. Üks magamiskotita venelane ja üks väga haige venelanna kibelesid ka alla. Tahtsid meiega köide tulla. Aga ka meie ootasime akent. Lõpuks haige läks osade üles tulnud venelastega alla.Ka meie jaoks avanes aken ja kasutasime ette tehtud jälgi ära. Panime kogu oma laagri ~0.5h kokku. Mis on iseenesest imetlusväärne, sest meie kõigi asjad moodustasid imeliselt suures eeskojas ühtlase ja sõbraliku kultuurkihi. Kimasime neljakesi meteosse ja sealt soetati 2 pudelit veini. Pakkisin osad oma mahajäänud asjad kotti lisaks ja läksime edasi jõe äärde laagrisse. 5h20m. Lootsime lõpuks päikest näha ja asju kuivatada, aga saime pideva vihma ja vettinud olemise.
Kohal olles kütsime priimusega ajaviiteks telki. Gaasi oli lihtsalt nii palju üle. Saime ~20 kraadi sisse. Vaatasime HD telekast (eeskoja aken) hobuseid ja sõime. Õhtul oli meil 7 käiguline gurmee õhtusöök. Võib öelda, et korralik tipu tähistamine. Vaatamata vettinud olekule tundsime end lõbusalt.
1. käik: starte pudel valget veini
2. käik: eelsnäkk mustikakissell leivakuivikutega
3. käik: eelroog kartulipuder sealihakonserviga
4. käik: vahepala vinnutatud liha ja Oravakese komm
5. käik: põhiroog piprane makaron tðillise tomatikastmega ja vürtsika sealihakonserviga, mille kõrvale poolmagus 3650m kõrgune valge poolmagus vein
6. käik: magustoit Expedition ðokolaadipuding
7. käik: unetoost Vana Tallinn
Öö H3006m 42º39'37''N 44º33'33''E
07.08.
Hommikul võtsime rahulikult ja asusime teele. Kõndisime 15 min ülesvoolu ja saime kuiva jalaga üle jõe. Start 10.38. 3h 10m kirikuni. Kiriku juures nägime Maarikat ja Aliisi, kes olid pärast esimest jõelaagrit alla suundunud. Nad olid üllatunud meid nähes ja veel rohkem üllatunud, et Marko ja Martin neist päev varem olid möödunud. Nad olid kõik see aeg lihtsalt kiriku juures oodanud?!? Me käisime kirikus ja panime tänuküünlad ja läksime alla külla. Cafe 5047s tähistasime edukat retke kokkutõmmatud magude ja rikkaliku lauaga.Keset lõunasööki helistas Mai-Liisile Andres! Ütles, et on paari tunni pärast all. Me ootasime neid alles kahe päeva pärast! Tuli välja, et kõik lahkusid täna hommikul IV laagrist. Lund oli lihtsalt nii palju ja torm ei andnud järele. Andres ja CO võtsid meteost hobused kottidele ja sisuliselt jooksid alla. Teised plaanisid jõe äärde jääda, aga tulid ka ikkagi õhtuks lõpuni alla.
Vahepeal sebiti meile Cafest 8-le (Jaak, Kalle, Mai-Liis, Meelis, Andres, Sander, Krista, Peeter) öömaja. Tundus, et meie jaoks peksti keegi majast välja. Külmkapp oli täis ja hambaharjad paigas. 25 lari per nose. Täitsa tip-top koht. Peremees tõi lavashi ja tša-tšat, mis mõlemad õhtuga ära lahendati.
Öö H1775m 42°39'15"N 44°38'39"E
08.08.
Hommikuks 10ks kohvikusse
plaane tegema. Tellisime
omletid ja sai
kiiresti 2 tunniga
kätte. Osad sh mina
unustati üldse ära.
Teine osa grupist sebis
meile suure bussi ja
siis läks jälle kiireks.
Tbilisis läksid kõik
laiali. Õhtul lubati
õhtupralleks kokku tulla.
Meelis pani booking.com'ist
majutuse 8le kinni,
aga kohale marssides
ei olnudki seal midagi
vaba. Tädi sebis kohe
sõbranna kaudu kodumajutuse.
Seadsime kuskil sisse.
Õhtul pani Andres hansa
lauale ja siis hakkas
sõbrunemine. Tooste oli
palju ja võeti ka
tša-tša sügavast välja.
Peremees Kote tutvustas
pikalt toostide traditsioone.
Üks võeti ka sünnipäevalapse
Uko terviseks. Raske südamega
tõusti lauast ja mindi
teistega kokku saama.
Lõpuks leidsime ka teistega
piisavalt suure koha
koos avatud köögiga. See
laud millegipärast nii
südamlik ei tundunud.
Kuigi ka seal võeti
Uko terviseks. Proovisin
veise aju kotlette.
Mööda kodutänavat kõndides
läksid meie teed omakorda
lahku, st osad jäid
jaurama. 4.25 ärkasin
üles ja lasin rõdu
all nukrutsevad Andrese
ja Sanderi tuppa, sest
välisuks oli ööseks
kinni pandud.
Öö H417m 41°41'28.2"N
44°48'19.5"E
09.08
Hommikuks oli Kote
meile sebinud marsa. Me
plaanisime 9kesi (Tõnu
Pihelgas liitus meiega
hommikul) liikuda ekskursioone
tehes Tbilisist Kutaisisse,
seal öö veeta ja
siis edasi Batumi. Kuna
mina pidin ülejärgmisel
päeval lennukile minema, siis
plaanisin piirduda Kutaisiga
ja siis Tbilisisse
tagasi sõita. Kote ütles,
et leidis 9 kohalise
mugava bussi. Tegelikkus
oli hoopis teine. Me
saime 8+1 kohalise bussi.
Minnes paremaks - lisaks
meile tuli veel üks
tüüp meiega kaasa. Niiet
olime 11kesi 9ses bussis.
Kusjuures hilisema arutelu
käigus jõudsime järeldusele,
et lisareisija oli
tegelik bussijuht
pohmakaga ja bussijuht
oli suvaline jorss. Ja
täielik idikas suvaline
jorss. Ütleme nii, et
meil on kõigil väga
hea meel olla elus.
Aga elusana me lõpuks
Kutaisisse jõudsime.
Vahepeal tegime ekskursioone
pühamutesse ja koobaslinna.
Maandusime ühte kohvikusse,
et edasiseid plaane arutada.
Seal surfasime jälle booking.com'is
ja leidsime mõnusa hosteli.
Õhtul käisime veel einestamas.
Ja öösel tahtsin minna
pildistama. Krista tahtis
ka ja siis pidi
juba Peeter ka tulema.
Jalutasime mäe otsas
oleva kirikuni, mis öötuledes
üle linna säras. Ülevalt
oli imeilus vaade.
Öö H156m 42°16'04.9"N
42°42'23.6"E
10.08
Teised orgunnisid
õhtul endale hosteli tädi
käest marsa koos ekskursiooniga
Batumi. Mina jäin
veel linna peale lonkima.
Käisin botaanikaaias, kus
mul ei õnnestunud
piletit osta. Aga
kõik oli suht ära
kuivanud niikuinii.
Üks altar oli puu
sisse tehtud. Seejärel suundusin
taksoga bussijaama
ja kimasin suhteliselt
rahuliku marsaga Tbilisisse
tagasi. Marasal kohtasin
ukrainlast Taras.
Pärastlõunal
sättisin Kote juures
uuesti sisse ja läksin
linna peale kolama. Sõitsin
kondliga ülesse ja
jalutasin kindluses
ringi. Kindluse tipust oli
ülihea ülevaade kogu linnale.
Kahju, et öövalges siia
tulla ei saanud. Õhtul
einestasin ja tutvusin
kalakasvatajatega Lõuna-Aafrika
Vabariigist. Tuli välja,
et nendel kahel riigil
on nii mõndagi ühist
jagada. Need tüübid
ostsid ka siia ühe
kalakasvatuse. Järgmise päeva
õhtul toimus ka Madrid
Reali ja Sevilla finaalmäng,
mistõttu linn juba
kihas ja oli suht
rahvast täis.
Öö H417m 41°41'28.2"N
44°48'19.5"E
11.08
Hommikul ärkasin, pakkisin
ja pärast hommikusööki
tellisin takso lennujaama.
Õhtuks olingi juba Kiievis.
Teadsin, et seal
läheb lennujaama shuttle linna,
sest Taras ütles seda.
Bussis aitasid ühed inglise
keelt rääkivad tudengid oma
nutitelefoniga mulle otse
Maidanil ühe väga
odava hosteli kinni panna
ja õpetasid, kuidas metrooga
sinna jõuda. Suurema vaevata
leidsin koha üles.
Õhtul einestasin veel kohvikus,
mis oli väga Werneri
sarnane, ainult moodsam.
Chocolata või midagi
sellist. Väga muhe
ja head koogid ja
jäätisekokteil.
Öö H168m 50°27'05.1"N
30°31'18.0"E
12.08
Ärkasin suht vara
üles. Käisin eile õhtuses
kohvikus pannkooke
söömas. Ja lonkisin
metroo poole. Üsna pea
olin ka lennujaamas.
Seal tuli üllatusena,
et ma ei saanud
grivnasid tagasi eurodeks
vahetada, sest ma
ei võtnud garantiikirja
grivnadeks vahetamisel. Ja pealekauba oli ukrainlastel
eelisõigus. Seega jäin
eurodest ilma ja
suundusin lennukit ootama.
Paaritunnise lennuga olin
jälle Baltikumis. Armas
abikaasa ja lapsed
tulid spetsiaalselt Riiga
mulle vastu.
Öö H65m 59°00'30.0"N
24°48'49.7"E
Järelsõna
Ma arvan, et
keegi ei kujuta ette,
millist motivatsiooni
siiani jõudmine vajas ning
mida see reis kokkuvõttes
tähendas. Miks see
nii eriline on kui
ometigi olen selles
tipus ju varem käinud?
Viimati enne seda
käisin suuremas mäes 2008
plangu otsas. Pärast seda
irdusin vanemate rahakotist
ja hakkas tudengielu.
Loomulikult ei näinud
see ette erilisi suuri
väljaminekuid. Sujuvalt läks tudengielu üle ka pereeluks. Vaikselt aasta-aastalt
kaotasin mägedekihelust.
Teate küll seda tunnet,
mis igaüht seal käinut
aina tagasi kisub. Mingi
aeg ma kartsin, et
mul on sellest alles
jäänud ainult teadmine – ma
tean, et mägedes on
õige koht, aga ma
ei tunne enam seda.
Proovisin käia mitmepäevastel
Eesti matkadel ja perega
trekkimas, aga need
ei olnud piisavad.
Tundsin, et olen
osa endast kaotamas;
see mis teeb minust
minu. Ma vajasin taastusravi.
Teine suur osa
edasiviivast jõust oli loll
mõte. Loll mõte, et
miks kuradi pärast mind
kunagi kaitseteenistusse ei
võetud ja miks kuradi
pärast on mulle professionaalse nõuna soovitatud
võtta osalist invaliidsuspensioni.
Nimelt 31. detsember
2011 jooksis kaukaasia
lambakoer Panda mulle
napikat tehes nii
õnnetult vasakusse
põlve sisse, et tagajärjeks
oli meniski rebend ja
eesmise ristatisideme
rebend. Mais tehti
op, aga sealt saaga
alles algas. See põlv
ei taastunud olenemata
parimatest füsiodest,
protseduuridest või jõupingutustest.
Lõpuks oli see üks
umbes viiest suurest põhjusest,
miks ma õpetaja töölt
2013 ära tulin. Ma
ei saanud enam väga
hästi klassi ees pikalt
püsti seista. Läksin kontoritööle
ja võtsin teiste arstide
konsultatsioone. Pool aastat
dokumente ja uuringuid
päädis ülikalli opiga Soomes
2014. Installeeriti meniski
implantaat ja samal
ajal hamstringist uus
eesmine ristatiside.
See on väga haruldane
operatsioon; vähemalt Eesti mõistes. Kuna parem põlv
oli nii kaua pidanud
vasakut kompenseerima, siis suvel
tekkis ka sinna meniskirebend,
mida opereeriti detsembris.
Kõige selle käigus vajasin
tõsist taastusravi ja
mitte enam ülekantud
tähenduses.
See, et ma
9 kuud opist hiljem
augustis 2015
Kazbeki otsas käisin
on selles valguses minu
arvates ime. Ja muidugi uskumatult loll järjekindlus Minu
jaoks tähendab see reis
ühe perioodi lõppu ja
uue algust.
2006-08-16 7:30
+ 8y 11m
20d 1h 10min --->
2015-08-05 8:40