Metafooridest

Vist esimene pilt siin blogis, mida ma ei ole ise teinud. See pilt on Mareti tehtud


Vestlustes tuleb tihtipeale väljendada enda seisukohti imelikest asjadest, mida võiks üldistatult nimetada vaim-ruumi objektideks. Vaim-ruumi all mõtlen iga indiviidi ennast defineerivat vaimu ning seal toimuvat. [K.Tarkpea nope: "Jehoova...käes on kõigi elavate hing ja iga lihase inimese vaim” (Iiob 12. 9-10)] Vaim-ruumi objektideks võiksid olla näiteks tunded, emotsioonid, veendumused või arusaamine kõigest, mis sinu arvates tavamaailmas, aeg-ruumis toimub. Aga kõik eelnevad näited on meile ühises objektiivses aeg-ruumis raskesti üheselt arusaadavad. Seega oma sõnumi edastamiseks võetakse appi kujutelmad loomaks samasugune vaimupilt kõneldava peas.

Metafoor selle laiemas tähenduses [EKSS: "metafoor ‹-i 21› s. kirj (liik kõnekujundeid:) sõna v. väljendi kasutamine sarnasuse alusel uudses, ülekantud tähenduses; (laiemalt:) igasugune kujundliku sõnatarvituse juht."] viitab kõigepealt ühele tavamaailmas asetleidvale situatsioonile, stseenile või pildile, mis seejärel võiksid vaatlejas välja kutsuda kujutelma ülekantud tähendusele omistatud objektist täpsemaid vaim-ruumi nüansse. Näiteks põrgukatel taevas või lootusekiir horisondil viitavad üsna hästi päikesele, kuid samas annavad ka lisainformatsiooni soovimatust või soovitust päikese suhtes. Metafoori lugejal või kuulajal tekib visioon, sarnane vaimupilt nagu metafoori autoril.

On olemas tugevamaid ja nõrgemaid metafoore. Tugevamad on paljutähenduslikud ning vajavad täpsustamist, kuid sama toovad välja tugevama emotsiooni - vaim-ruumi arusaama autorist. Nõrgemad jällegi ei kõneta kuulajaid-lugejaid. Päike on tugev metafoor. Samamoodi must auk(kosmoloogiline objekt), kiired ja aeglased asjad (auto, tigu) või stereotüüpsed soovunelmad (loss, olümpiavõit) on head metafoorid.

Lendamine on ka üks tugevatest metafooridest. Juba inimese algusaegadest peale on vaadeldud linde ning soovitud neid jäljedada. See tundub tavamaailma ahelatest vabastav ja väljendab soovi minna (lennata) kuhu iganes. Tihtipeale ka peaasi, et siit ära. Teinekord lihtsalt unenägudes on mõnus vaheldus vaadata asja teise nurga alt.

Oli palju mõtteid ja nüüd said need otsa. Loodan, et keegi midagi mõikab sellest kirbusitast [metafoor :)]

Siin

Kuhu jääb progress?

Klišee

Raske elu

Need ongi lahedad õpetajad!

Sama stiil edasi: "Link"

Koos mäxiga

Maas. Palava päeva käes maas.


Pärast mullatööd on mõnus vaadata, kuidas saunaahi köeb ja kuum lava ootab.

Äikesetorm

Sellist äikesetormi pilve vaadates tuleb paratamatult bakatöö meelde. Vaata siia. Aga tõenäoliselt see lihtsalt meenutab sellist süsteemi. Või siis on midagi enamat. Koht diskussiooniks. Vaata siia.

Juba parem...

..., aga ebaõnn põõsaga.

Kell pool üks hästi ei viitsi voodist välja ajada, eriti kui kell 7 äratus on, aga midagi peab ikka ära proovima, et hiljem ei kahetseks. Unise peaga mõtled, et saaks pildi tehtud, aga hommikul mõtled, et mida päästikut sa vajutasid. Läbi vihmase akna, mõtetu ISO, jpg, ...

Jakobiga metsas

Kui on antud vabadus, auto ja laps, siis mida sina teeksid? Loomulikult segad võimalikult vähe emme lähenevat eksamit ja lähed auto ja lapsega vabadust nautima. Kuidas keegi, aga kord matkamees, teinekordi matkamees. Esimene öö olime Tartust põhja pool Kaiu järvistu juures Kalamehe lõkkekohal sääski söötmas. Teine päev käisime Vuti Vudilas, sõime kodus lõunat, tegime nuusu-nuusu ja läksime lõuna poole, Kiidjärve kanti, Valgesoo lõkkekohta.






Hea mäng fotograafide lastele on viitpäästikuga mängimine. Laps vajutab päästikule, käib piiks-piiks-piiks... ja joostakse pildile. Tulemus võib mõnikord täitsa huvitav tulla, aga olulisem ongi protsess. Näiteks 360 kraadise panoraami jaoks võib teha 25 pilti. Igale pildile vähemalt 10 m edasi tagasi joosta...arvutage ise lapse väsimuskulu.



Nii see eluke meil, murjamitel, veereb.





Pläss vaade tornist Valgesoo rabale. Kui astme suhteline pikkus võrreldes sinuga on 1/5, siis 112 astet rõõmsameelselt "allllaaa" (üles) ronida on mõnus trenn. Vasakult tõuseb laagri suits






Kahju, et hommikul avastad, et Päike tõuseb valelt poolt. Muidu oleks päris põnev tõus olnud. Aga mõnikord ongi pilved kõige huvitavamad. 3.25 väljusin telgist ja 4.33 olin tagasi. Jakob ei saanud mõhkugi aru.

Esimesel korral...

...poest uue vägeva asjaga tulles on ikka nii, et ei jõua koduni oodata ja parklas naisi toidupoest tulemas oodates näpid siit ja sealt. Umbes analoogsed mõtted seda animatsiooni silmas pidades.



Kes kannatab, see kaua kannatab. Pilt tuli kuidagi liiga suur, aga ei viitsi mahtu vähendada ka. Jamamise tulemusena loobusin gifist ja näitan lihtsalt avina. Suva niikuinii kunsti pole, ainult mõte loeb.

Elukaar

Irooniline mõte: "Sõitsin füüsikalise nähtuse, vikerkaare, alt füüsika BSc lõpetamisele. Sõitsin poolsõõri alt läbi aktusele, kus räägiti pool-haritlase staatusest." Lisaks irooniamõttele oleks huvitav teada, mis aare topeltvikerkaare all ootab; kas topeltelul on topeltpreemia või on ta meelega vaevunähtavaks tehtud?

See ongi füüsika(õpetaja)!

BSc

Ka tema oskab sellest rõõmu tunda. Uus lemmikpilt. Äärmiselt iseloomulik käesolevale eluperioodile. Pööran tähelepanu ka särgile.

Sigrimigri

Tegelikult Smilers Club Tallinna katusel. Möll pidi olema alguses 21-23, aga kestis hädise tunni. Siis pani pidu pillid kotti.

CS4 ei saanud jälle hakkama. Hugin sai. 3 kaadrit
ISO, ava, säri: sitaks palju. Projektsioon: sitaks mööda

Järgmise põlvkonna vabadusvõitleja

Kevad linnas

6fps tuleb kasuks

Mitte nii huvitav

Murphy: "Siis kui on kõige ilusam ilm, ei saa fotograaf end voodist lahti. Siis kui on kõige igavam ilm, kondab fotograaf tulutult metsas."

Liustikulaagri õppus

Liustikulaagri õppus möödus täiesti edukalt. Plaan oli sõita Alam-Pedjale Selli-Sillaotsa matkarajale ning ööbida matkaraja torni juures. Kohale jõudes avastasin, et vaatamata varasele aastakuupäevale ja rohkele lumele, on rada siiski populaarne. Matkarajal oli jalajäljelaiune rada sisse tallutud. Minul ei olnud sellest siiski mingit kasu, sest rajja mahtus ainult üks minu suusk. Tagantjärge tuleb öelda, et matkasuuskadega ei tasu üldse metsa ronida, kui samasse kohta on võimalus jõuda üle lageda. Torni juures näitasin käega, et lähme üle raba siitsiitsiitSINNA. Üle raba näitasid suusad oma võimu ja tuiskasime 20 kg ja 15kg seljakottide ja laiade matkasuuskadega üle raba nigu niuhti.


Jõudsime rabasaare/serva männikusse ja leidsime parajalt laia mändidevahe, kuhu telginööre siduda. Kuna eesmärk oli ööbimine lumel ja (matka)lumelabidas on kallis/raske kaasa osta/vedada ja töömahukas kaevata, siis tuli telgiplats ilusti kinni trampida. Väga hästi töötas järgmine tehnika. Märgi suuskadega tampides vajalik telgiplatsi suurus. Seejärel astu suuskadelt maha munadeni lumme ja põlvede vms tambi lumi rohkem maha. Seejärel jälle üks tiir suuskadega. Viimaks on lumi piisavalt madal, et saaks püsti trampida. Ära lase end ehmatada, et kõik muutub pudruks. Kui kõige väsitavam osa läbi, silu viimast korda suuskadega ja plats on piisavalt kõva, et seal ettevaatlikult platsi muljumata astuda, rääkimata siledast asemest magamiseks.


Telgi püstitamine on lumevaiade, lähedalasuvate puude ja pisikeste südamekujuliste karabinide ja hea platsi olemasolul lihtne. Nüüd jääb ainult vetsurada sisse trampida (kusjuures tuulemüüri ei pea laduma, sest lumi on nii sügav)


ja ilusale pildile jääda ning kodust kaasavõetud teed lürpida.


Seejärel tegime väikse, paarikilomeetrise retke üle raba, mis seljakottideta oli veel vägevam.

Õhtu- ja lõunasöögi tegemine kulges mugavalt. Kaevasin telgiplatvormi kõrvale ukse juurde maani augu, kuhu asetasin priimuse. Istusin eeskotta ja kühveldasin kõrvalolevat lund potti. Peab ütlema, et üks hea suurem lumesulatusepott jäi ikkagi maha. Kaasasolev komplekt oli paras ühele. Siiski pigistasin pooleliitrisest potist makaronid ja pudrud kahele välja. Priimus ei olnud ka väga töökindel. Ei tea veel järeldada millest. Hüpotees on, et pott on liiga väike ja liiga lähedal kütuse aurustumiskaarele, jahutades seda. Üldine madal temperatuur võimendab seda. Aga kui töötab, siis maru hästi ja võimsalt. Pimedas tegime ka lõket. Ka see on lihtne, sest kodust kaasavõetud ajaleht, pliidipuud, väike kirves ja rabaservas püsti kuivanud männid lihtsalt teevad selle lihtsaks. Lõkkeauk on ka ju tuulevarjus, mitte et tuult oleks laagris üldse olnud. Sussutasime vinkusid ja kuivatasime riideid ning oligi aeg tuttu minna.
Magamiseks olid meil head matid ja veel paremad magamiskotid. Liigsest agarusest panin Maretile ka mati alla oma tühja koti, aga ilmselt oli see mugavuse/liigse jaheduse suhtele liiast. Maretil oli siiski -15 KOMFORDIGA RedFoxi suletäidisega magamiskott ja all paks Thermarest isetäituv matt. Mull oli tavaline matt, ebatöökindlam Thermarest ja komfordiga -4 Ferrino magamiskott. Muidugi oli meil seljas veel soe pesu. Asjade jäätumise vältimiseks olid meil tähtsamad asjad kotis sees: hommikutee, jope, püksid, saapad(veekindlas kotis), jne. Joped andsid perse all veel lisasoojust. Superluks oleks olnud hõbe vms isolatsiooniga telgipõhi magamisosa all. Öösel hakkas minul alles vahetult enne seitset külm, mida tõendab ka allolev õhutemperatuuri graafik. Maapinnal laskus temperatuur -17kraadini.



Järgmine hommik käisime läbi hõreda rabametsa ühte teist rabavälja vaatamas. Muuhulgas kodustasin ühe kotka. Viisakalt öeldes palusin Mareti endale naiseks. Ei kukkunud täiuslikult välja, mida illustreerib allolev pilt. Seejärel laagrisse ja koju.